Tere tulemast meie kogukonda!

Tere tulemast harjutama!

"We are all just walking each other home" - Ram Dass

Bindu joogastuudio avarates ruumides pakume mitmekülgseid jooga rühmatunde, üritusi ja koolitusi. 140 m2 stuudio 85 m2 joogasaalis toimub eksklusiivselt vaid 1 tund korraga, et pakkuda võimalust minna oma joogapraktikaga segamatult süvitsi.

Joogatunnid

Me pakume joogastiilidest hatha, ashtanga, yin ja vinyasa flow joogatunde, esindatud on ka  shindo ja qikong, mille kõigil on omaenda oivalised füüsilised, vaimsed ja emotisonaalsed hüved. 

PS! 2021 a. sügishooajal avatud jooga rühmatunde kavas pole (toimuvad Chan-budismi mõtlusõhtu ja Qi kong

Vastupidavus

Organismi energiaga varustatus:

Organismil on enda energia varustamiseks ehk selle tootmiseks kolm võimalust:

1.     Aeroobsed energiatootmismehhanismid

2.     Anaeroobsed laktaatsed energiatootmismehhanismid

3.     Anaeroobsed alaktaatsed energiatootmismehhanismid

Aeroobne energiatootmine – süsivesikute ja rasvade ainevahetuse kaudu, alati seotud välisõhust saadava hapnikuga.

Anaaeroobne laktaatne energiatootmine – peamiselt süsivesikutest ja laguproduktiks piimhape e laktaat (välishapniku ei ole vaja).

Anaeroobne alaktaatne energiatootmine – energia allikaks on kreatiinfosfaat, mis võimaldab töötada väga kõrgetel, maksimaalsetel intensiivsustel väga lühikest aega (kuni 8 sekundit).

Vastupidavust mõjutavad parameetrid:

1.     Maksimaalne hapnikutarbimine ja ja maksimaalne aeroobne võimsus:

Aeroobne töövõime: organism võime kindlustada töötavad lihased võimalikult rohke hapnikuga. Selle eest vastutavad põhiliselt:

1.     Südameveresoonkond – hapniku verega sidumise võime

2.     Respiratoorne süsteem – hapnikurikka vere lihasteni toimetamise võime

3.     Lihaskond – lihaste endi kohanemisvõime kestva pingelise toga

Maksmimaalne hapnikutarbimine (VO2 max) – maksimaalne hampiku hulk (liitrit minutis l/min), mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama (u 70% VO2max energiast toodetakse ilma laktaadi kui laguprodukti tekkimiseta). Suurimad suhtelised VO2max väärtused on leitud maratoonaritel ja murdmaasuusatajatel. VO2max on väga oluline füsioloogiline eeldus, mille järgi võib eeldada ku iheaks/vastupidavaks on võimalik organism arendada.

Maksimaalne aeroobne võimsus: VO2max näitajate vastav võimsus või liikumiskiirus.

Aeroobne ja anaeroobne lävi:

Aeroobne lävi: töö intensiivsus, millest alates ületatakse organismis rasvade oksüdatsiooni võimsus ning suuremal määral võetakse kasutusse organismi süsivesikute varud selleks, et katta lihaskontraktsiooni energeetilisi vajadusi.

(sel int harjutades stimuleeritakse tugevalt rasvade ainevahetust; põhiline intensiivsus üldvastupidavuse tõstmiseks; töös valdavalt aeglased lihaskiud).

Anaeroobne lävi ehk maksimaalne laktaadi püsiseisund: intensiivus (kiirus, võimsus), mille juures organism tuleb veel toime veres kuhjuva laktaadi eemaldamisega ning millest kõrgemal intensiivsusel tekib vere laktaadi kontsentratsiooni järsk suurenemine.

-sportlased suudavad anaeroobse lave intensiivsust hoida u 30-45 minutit, maratoonarid isegi kuni 1 tund; üldjuhul tavainimses anareroobse lave int 50-55% VO”max näitajast

-just anaeroobset lave peetakse üheks kõige paremaks vastupidavust iseloomustavaks parameetriks erinevatel vastupidavusaladel

Anaeroobne lävi sõltub:

1.     Maksimaalne hapnikutarbimine: mida kõrgem VO2max intensiivsus seda kõrgemaks võimalik treenida ka anaeroobse läve intensiivust (anaeroobset läve ei ole võimalik treenida kõrgemaks kui VO2max intensiivus

2.     Lihaskiu tüüp: peamiselt aeglased, oksüdatiivsed e I tüüpi lihaskiud vastupidavuslikut lihastöö kasutusel

3.     Lihasmass: laktaadi moodustumine seda kõrgem, mida suurem on töötavate lihaste mass

4.     Laktaadi verest eemaldamise võime: (laktaati eemaldavad verest maks, süda ja lihased, eriti need, mis parajasti aktiivses lihastöös ei osale. Laktaadi eemaldamise võimet võib treeniguga suurendada kuni 50%.

Ökonoomsus:

Ökonoomsus: energiakulu mingil kindlal (submaksimaalselt) intensiivsusel töötades.

-mida väiksem on energiakulu, seda parem on sportlase kehaline töövõime.

- ökonoomsust saab hinnata nt hapniku omastamise hulga järgi, mis on vajalik mingil kindlal koormusel töötamiseks (nt anaeroobse läve kiirusel või VO2max-i taseme kiirusel).

-sportlaste ökonoomsus on sarnaste VO2max näitajate puhul submaksimaalsetel koormustel erinev.

-ökonoomsus ongi just see, mille arvelt on võimalik sportlase edasine kehalise töövõime areng (arvestades, et VO2max on teatud ul geneetiliselt piiratud ja üldjulul peale 25ndat eluaastat treeninguga enam ei suurene).

-maksimaalse hapnikutarbimise võimsuse või kiiruse arendamiseks on levinuim viis töötada just maksimaalse hapnikutarbimise intensiivsusel.

-kõrge intensiivsus viib väga kiire kurnatuse tekkeni, seetõttu on ökonoomsuse seisukohalt eriti oluline, mis ajahetkel ja mil määral rakenduvad töösse anaeroobsed energiatotootmismehhanismid.

-ökonoomsus paraneb sporditehnika täiustumisega

Uuringud on näidanud, et vastupidavusalade sportlaste ökonoomsus on kõrgem, kui neil on:

-suurem aeglaste lihaskiudude osakaal (geneetilised eeldused)

-madalam keha mass

-minimaalne kasutute ja energiat kulutavate liigutuste arv kehalise koormuse ajal

-madal psühhoemotsionaalne stress

-ökonoomsus ja anaeroobne lävi suures osas treenitavad (VO2max väärtus ei ole).

-ökonoomsuse suurenemine anaerooblsel lävel ja selle intensiivsuse treenimine võimalikult VO2max lähedale näitab väga head adaptsiooni vastupidavuslikule tööle.

Vastupidavusliku töövõime testimine:

Aeroobne vastupidavus (võime säilitada kõrget %VO2max näitajat mingi kindla aja jooksul) seotud väga erinevate faktoritega nagu:

-aeglaste lihaskiudude kõrge protsent

-südameveresoonkonna suur võimekus

-hingamisaparaadi suur võimekus

-võime säilitada organismis suuremal hulgal maksa ja lihaste glükogeeni

-võime eraldada efektiivselt soojust

1. VO2max testimine rutiinne protseduur sportlaste kehalise töövõime määramisel, sest see on peamine eeldus edukaks esinemiseks erinevatel vastupidavusaladel.

Peamised meetodid aeroobse vastupidavuse ennustamisel põhinevad usutaval seosel mingil kindlal koormusel osalise VO2max-i tarbimise ning erinevate bioloogiliste parameetrite (minuti ventilatsioon, vere laktaadi kontsentratsioon, südamelöögisagedus jne) vahel.

vere laktaadi kontsentratsioon – peegeldab laktaadi produktsiooni (peamiselt skeletilihases) erinevust.

Aeroobse vastupidavuse testimise meetodid (2 liiki):

Kasvavate koormustega testid:

1.     Laktaadi kontsentratsioon veres

-laktaadi kont järsk tõus

-laktaadilävi

-individuaalne anaeroobne lävi

-laktaadi kont murdepunkt

-anaeroobne lävi

-laktaadi akumulatsiooni alguspunkt

2.     Südamelöögisagedus kasvavate koormustega testil – lineaarne koormuse kasvuga (odav, praktiline ja lihtne viis igapäevastes tingimustes kasutamiseks). Mitte alati ei vasta konk südamelöögisagedusele mingi kindel koormuse intensiivsus (eriti ilmne max intensiivsusi kasutades; mõjutavad ka stress, ilmastik, toitumine).

3.     Maksimaalne võimsus kasvavate koormustega testil (Pmax) – Pmax-i ja VO2max-i parameetrite vahel leitud väga kõrge korrelatiivne seos (r = 0,97).

Konstantse koormusega testid:

1.     Maksimaalne laktaadi püsiseisund (MLPS) -

Organismi kõrgeim püsiseisund, mida suudetakse tagada aeroobsete energiatootmisprotsessidega ja mille tulemusel ei suurene organismis vere laktaadi kontsentratsioon – on vastupidavusliku töövõime üheks parimaks metaboolseks iseloomustajaks.

Õpitoad, kursused, individuaaltunnid ja üritused

Pakume erinevaid üritusi meditatsioonikursustest ja väetantsudest lamamiskontsertiteni. Need toimuvad kas nädalapõhiselt või ühekordselt.

Täpsem info iganädalases tunniplaanis ja FB lehel: http://www.bindujooga.com/tunniplaan

https://www.facebook.com/bindustuudio